 |
|
Kohtunikud
Saalihokikohtuniku töö
19.05.2005
Olles tänavustel meeste meistrivõistlustel vilistanud Meistriliigas 22-t kohtumist ei saanud mulle märkamata jääda, et tihtipeale tekitas meeskondades küsimusi kohtunike "vilistamisstiil". Standardeid nii jõumängu kui ka ebasportliku käitumise tolereerimisel peeti tihtipeale tarbetult kõrgeteks. Järgneva kirjatüki eesmärk on selgitada kohtunike poolt järgitavate standardite kujunemist ja põhjendada, miks Eesti saalihokikohtunikud peaksid omaks võetud kursil jätkama.
Saalihokikohtuniku töö on seoses spordiala noorusega (umbes 20 aastat) võrreldes teiste pallimängudega (korvpall 120 aastat, jalgpall 140 aastat, võrkpall 110 aastat) kindlasti komplitseeritum (mitte tingimata raskem!). Lisaks regulaarse intervalliga (4 aastat) muutuvatele reeglitele muutuvad ka reeglite tõlgendused. Samuti areneb saalihoki maailma eri paigus erinevas suunas, sest rahvusvaheline suhtlus on nii rahaliste võimaluste puudumise kui ka pikkade vahemaade tõttu võrreldes muude võistkonnaaladega selgelt väheaktiivsem.
Kohtunikel tuleb saalihokis langetada otsused kolmes põhilises mängu sujuva ja sportlikult õiglase kulgemisega seotud küsimuses: lubatud kehakontakti tugevus, lubatud kepikontakti tugevus, mängijate käitumine väljakul. Eesti on saalihoki ülemaailmses mõistes siiski "arengumaa" ja seetõttu on loomulik, et eeskuju antud küsimustes tuleb võtta rahvusvahelisest kogemusest. Selleks on kohtunikutöö puhul parim võimalus järgida rahvusvahelist kategooriat omavate kohtunike tööd.
Eestis oli see lõppenud hooaja jooksul võimalik kahel korral - veebruari alguses toimunud Eesti - Läti maavõistlusi Tallinnas vilistas Soome kohtunikepaar Tommi Riihimäki - Juha Sirkka ning meeste Eesti meistrivõistluste esimest finaalmängu Jõgeval Läti kohtunikepaar Agris Kivkulis - Uldis Linis.
Saalihokit vähegi põhjalikumalt tundval inimesel oli kerge märgata erinevusi Soome ja Läti kohtunike vilistamisstiili järgmistes aspektides: lubatud jõumängu aste, žestikulatsioon, kommunikatsioon mängijatega, liikumine väljakul ja kommunikatsioon isekeskis aktiivse mängu ajal.
Eesti piires lähevad inimeste arvamused selles osas, kumma kohtunikepaari vilistamisstiil oli parem, kindlasti lahku. Seepärast tuleks selles vallas tõele lähemale jõudmises taaskord vaadata laiemat ehk rahvusvahelist perspektiivi.
Kohtunikepaar Sirkka - Riihimäki oli üks kaheksast kohtunikepaarist, kes määrati Rahvusvahelise Saalihoki Föderatsiooni (IFF) poolt vilistama 2004. aastal Šveitsis toimunud meeste MM-i. Samuti on nad üks kaheksast kohtunikepaarist, kes määrati IFF-i poolt vilistama mai lõpus Singapuris algavat naiste MM-i. Tänavustel Soome meistrivõistlustel tegutsesid nad kohtunikena ühes finaal- ja ühes poolfinaalkohtumises.
Kohtunikepaar Kivkulis - Linis pole kohtunikena tegutsenud ühelgi viimase nelja aasta jooksul peetud MM-turniiril (meeste MM-id 2002 ja 2004, naiste MM-id 2003 ja 2005, meesjuunioride MM 2003, naisjuunioride MM 2004).
Eelnenud statistikast on selge, et rahvusvahelisel standardil omab nimetatud kahest kohtunikepaarist enam usalduskrediiti ja peetakse seeläbi ka paremateks Soome oma. Lisan veel juurde, et Soome on Rootsi kõrval ainuke riik, kust nimetatakse suurturniiridele regulaarselt kaks kohtunikepaari. Seepärast peaksidki Eesti kohtunikud minu meelest võtma suuna nö "Soome stiili" suunas. Lisan selle arvamuse toetamiseks veel kaks argumenti.
Esiteks teenisid Läti koondise mängijad 2004. aasta MM-il võrreldes Soome koondise mängijatega mängu kohta enam kui 2,5 korda rohkem karistusminuteid. Kuna enamik koondiste koosseisu kuuluvatest mängijatest mängib kodumaises liigas, peegeldab rahvusvahelistel turniiridel teenitud karistusminutite hulk selgelt kohalike kohtunike stiili rahvusvahelises kontekstis.
Teiseks on Eesti saalihoki läbi oma ajaloo olnud tihedalt seotud Soomega, nii mängijate, treenerite kui ka kohtunike osas. Tänavu olid vähemalt kolme Soomest pärit võõrmängijaga tugevdatud kõik kolm meeste meistrivõistlustel medalini jõudnud meeskonda; samuti on Eesti mängijate ainus seni ilmnenud välisväljund just Soome mängima siirdumine.
Eesti meeste koondist on alati juhendanud Soome treenerid ning autori isiklik saalihokimälu teab, et vahemikul 2001-2004 vilistasid meeste Eesti meistrivõistluste finaalmänge alati ainult Soome kohtunikud. See omakorda tähendab, et suur osa kui mitte lämmatav enamik saalihokialast oskusteavet selle kolmes põhilises mainitud valdkonnas (mängijad, treenerid, kohtunikud) on pärit Soomest.
Viimase kahe hooaja jooksul on Soomest Eestis regulaarselt vilistamas käinud kohtunikud (Jan Zhuravleff, Daniel Ljungberg, Heikki Savolainen ja Sami Rahikainen) lisaks mängude vilistamisele tegelenud aktiivselt ka Eesti kohtunike koolitamisega. Kokkusaamised on olnud regulaarsed ning enda kogemuse põhjal võin kindlalt öelda, et rikastavad ja arendavad nagu ka vilistamine koos Soome kohtunikega.
Ott Järvela
|  |
