Eesti saalihoki meistrivõistluste juhend               täiendatud seisuga 13.09.11

1          Üldosa

1.1       Eesti saalihoki meistrivõistluste juhend reguleerib meeste ja naiste meistrivõistluste läbiviimist. Meeste karikavõistluste läbiviimisel lähtutakse üldküsimustes käesolevast juhendist, kuid konkreetseks läbiviimiseks antakse välja eraldi juhend. Sama kehtib noorte meistri- ja karikavõistluste kohta.

1.2       Käesolev juhend kehtib alates 01.08.2011 kuni järgmise juhendi vastuvõtmiseni. Eesti Saalihoki Liit (edaspidi Liit) võib juhendisse sisse viia liigade komplekteerumisest tingitud muudatusi. Vastavad muudatused, täpsustused ja täiendused viiakse juhendisse Liidu juhatuse otsustega. Juhend lähtub rahvusvahelise alaliidu (IFF) ja Eesti Saalihoki Liidu vastavatest dokumentidest ning kehtib koos rahvusvaheliste saalihoki reeglite ja nende tõlgendustega.

2          Võistluste eesmärk

2.1       Populariseerida saalihokit ja innustada mängijaid kõrgematele sportlikele saavutustele.

2.2       Meistrivõistlustel selgitatakse välja Eesti meistrid, meistrivõistluste medaliomanikud, üldine paremusjärjestus ning Eestit Euroopa karikasarjas esindavad klubid.

3          MEISTRIVÕISTLUSTE LÄBIVIIMINE  JA AUTASUSTAMNE

3.1       Võistlusi organiseerib ja juhib Eesti Saalihoki Liit.

3.2       Võistluste läbiviimisel on aluseks IFF saalihokireeglid koos vastavate tõlgendustega.

3.3       Eesti saalihoki hooaeg algab meistrivõistluste algusest septembris- oktoobris ja kestab nende lõpuni aprillis- mais.

3.4       Eesti meistrivõistlused viiakse läbi meestele meistriliigas, esiliigas ja teises liigas. Naiste meistrivõistlused viiakse läbi ühes liigas.

3.5       Liigade põhiturniiril annab võit normaalajal 3, võit lisaajal 2, kaotus lisaajal 1 ja kaotus 0 punkti. Normaalaja viigilise tulemuse korral peetakse 10- min lisaaeg „äkksurma“ põhimõttel. Kui lisaajal väravani ei jõuta, selgitatakse võitja karistusvisetega vastavalt mängureeglitele.

3.6       Põhiturniiril arvestatakse võrdsete punktide puhul võistkondade paremusjärjestuse määramisel järgmist: omavahelistes mängudes saavutatud punktid, omavaheliste mängude väravate vahe, omavahelistes mängudes löödud väravate arv, üldine väravate vahe, üldine löödud väravate arv, loos.

3.7       Viigilise tulemuse korral liigade play-off’ides ja üleminekumängudes peetakse vahetult pärast mängu 10- min lisaaeg „äkksurma“ põhimõttel. Kui lisaajal väravani ei jõuta, selgitatakse võitja karistusvisetega.     

3.8       Meistriliiga kolm paremat meeskonda saavad igaüks 25 medalit. Naiste liiga, esiliiga ja teise liiga kolm paremat võistkonda saavad igaüks kuni 22 medalit vastavalt tegelikule vajadusele. Kui võistkond vajab lisamedaleid, antakse neid välja vastavalt lisaks registreeritud mängijate arvule. Nimetatud mees- ja naiskondi autasustatakse karikate ja võistkondlike diplomitega. Meistrivõistluste parimatele mängijatele on ette nähtud eriauhinnad, samuti parimatele kodumängude korraldajatele. Finaalmänge vilistanud kohtunikud saavad meeneks Eesti meistrivõistluste medalid.

3.9       Liit peab arvestust meistriliiga ja naiste liiga mängude parimate mängijate osas ning autasustab hooaja lõpus parimaid (koduvõistkonna poolt nimetatakse kummagi võistkonna parim igas mängus ja nende nimed kantakse protokolli). 

3.10    Eesti meistrivõistluste meeste meistriliiga ja naiste liiga võitjad omavad õigust osaleda klubide Euroopa karikavõistlustel. Juhul kui Eesti meistriks tulnud meeskond osaleb nimetatud turniiril, tasub Liit 50% kvalifikatsiooniturniiri või finaalturniiri osavõtumaksust. Euroopa meistrivõistlustel osaleva Eesti meisternaiskonna osavõtumaksu katmise määra ning mõlema võistkonna võimaliku lisatoetuse suuruse otsustab Liidu juhatus täiendavalt.

4          MÄNGUDE LÄBIVIIMINE JA PAREMUSJÄRJESTUSE SELGITAMINE MEISTRILIIGAS

4.1       Meistriliigas osaleb 6meeskonda: SK Augur/Wasteland, Jõgeva SK Selver/Tähe, TTÜ/Team Exel, Eesti Maaülikooli SK, SK Saku Fortuna, Sparta Team Automaailm

4.2       Meistriliiga põhiturniiril mängitakse kodus- võõrsil põhimõttel neli ringi.

4.3       Mänguaeg on 3 x 20 min, mänguaeg  „puhas“ („seisev“), vaheaeg kolmandike vahel 10 min.

4.4       Poolfinaalides, kus omavahel kohtuvad põhiturniiri võitja ja 4. koha saavutanud meeskond ning 2. koha ja 3. koha saavutanud meeskonnad, mängitakse kodus- võõrsil põhimõttel 3 võiduni. Mänguväljakute määramisel on eelis põhiturniiril kõrgema koha saavutanud meeskonnal. Lõpliku otsuse teeb Liit

4.5       Poolfinaalide kaotajad selgitavad omavahelises mängus pronksmedali võitja. Mänguväljaku määramisel on põhiturniiril kõrgema koha saavutanud meeskonnal eelisõigus kodumängu pidamiseks vastavalt punktile 13. Lõpliku otsuse teeb Liit.

4.6       Poolfinaalide võitjad selgitavad Eesti meistri omavahelistes mängudes kodus-võõrsil printsiibil 3 võiduni. Mänguväljakute määramisel on eelis põhiturniiril kõrgema koha saavutanud meeskonnal. Lõpliku otsuse teeb Liit.  

4.7       Meistriliiga kohtumisi on lubatud läbi viia argipäeviti algusega ajavahemikus  19.30-20.30 ja nädalavahetustel 12.00-20.00.

4.8       Liit valmistab ette üldise ajakava põhiturniiri lõpuni nädalase täpsusega 2 nädala jooksul pärast registreerimistähtaja lõppemist ja koduvõistkond kinnitab täpsed ajad 3 nädala jooksul pärast seda. Hilisemad muudatused on võimalikud ainult kokkuleppel Liidu ja/või vastasega.

5          MÄNGUDE LÄBIVIIMINE JA PAREMUSJÄRJESTUSE SELGITAMINE NAISTE LIIGAS

5.1       Naiste liigas osaleb 6 naiskonda: SK Saku Fortuna, Eesti Maaülikooli SK, Tamsalu EBE, Sparta Spordiselts, Kuusalu Eluterve Naine ning Jõgeva SK Selver/Tähe.

5.2       Naiste liiga põhiturniiril mängitakse kodus- võõrsil põhimõttel kaks ringi.  

Mänguaeg on 3 x 20 min, mänguaeg  „puhas“ („seisev“), vaheaeg kolmandike vahel 10 min.

5.3       Poolfinaalides, kus omavahel kohtuvad põhiturniiri võitja ja 4. koha saavutanud naiskond ning 2. ja 3. koha saavutanud naiskonnad, mängitakse kodus- võõrsil põhimõttel 3 võiduni. Mänguväljakute määramisel on eelis põhiturniiril kõrgema koha saavutanud naiskonnal. Lõpliku otsuse teeb Liit

5.4       Poolfinaalide kaotajad selgitavad omavahelises mängus pronksmedali võitja. Mänguväljaku määramisel on põhiturniiril kõrgema koha saavutanud naiskonnal eelisõigus kodumängu pidamiseks vastavalt punktile 13. Lõpliku otsuse teeb Liit.  

5.5       Poolfinaalide võitjad selgitavad Eesti meistri omavahelistes mängudes kodus-võõrsil printsiibil 3 võiduni. Mänguväljakute määramisel on eelis põhiturniiril kõrgema koha saavutanud naiskonnal. Lõpliku otsuse teeb Liit.

5.6       Naiste liiga kohtumision lubatud läbi viia argipäeviti algusega ajavahemikus 19.30-20.30 ja nädalavahetustel 12.00-20.00.

5.7       Liit valmistab ette üldise ajakava põhiturniiri lõpuni nädalase täpsusega 2 nädala jooksul pärast registreerimistähtaja lõppemist ja koduvõistkond kinnitab täpsed ajad 3 nädala jooksul pärast seda. Hilisemad muudatused on võimalikud ainult kokkuleppel Liidu ja/või vastasega.

6          MÄNGUDE LÄBIVIIMINE JA PAREMUSJÄRJESTUSE SELGITAMINE ESILIIGAS

6.1       Esiliigas osalevad 11 meeskonda:

Augur/Jäneda, TVK Leegid, Ääsmäe, EMÜ SK II, Sparta Team Automaailm II, Viskoosa, Bändidos/Team Hummel, Nõmme Kondors, Jõgeva SK Selver/Tähe II, Kunda SK Nordic ja Maitim                                                                           

6.2       Esiliiga põhiturniiril peavad meeskonnad üheringilise turniiri. Esiliiga mänguaeg on sellest hooajast kõikides kohtumistes 3 x 20 min „puhas“ („seisev“), vaheaeg kolmandike vahel 10 min.   

6.3       Veerandfinaalidesse, kus mängitakse 1 võiduni, pääsevad põhiturniiri 8 paremat meeskonda, kusjuures omavahel kohtuvad 1. ja  8. koha (1. veerandfinaal), 2. ja 7. koha (2. veerandfinaal), 3. ja 6. koha (3. veerandfinaal) ning 4. ja 5. koha (4. veerandfinaal) saavutanud meeskonnad.

6.4       Esiliiga poolfinaalides mängitakse kummaski paaris 1 võiduni põhimõttel, et vastamisi on 1. ja 4. veerandfinaali võitjad ja 2. ja 3. veerandfinaali võitjad.  

6.5       Esiliiga finaalis mängivad esikohale poolfinaalide võitjad 1 võiduni.

6.6       3- 4. koha kohtumises mängivad poolfinaalides kaotanud meeskonnad 1 võiduni.

6.7       Veerandfinaalides kaotanud meeskondade lõplik koht vahemikus 5- 8. kujuneb lähtudes põhiturniiri järjestusest.

7         MÄNGUDE LÄBIVIIMINE JA PAREMUSJÄRJESTUSE SELGITAMINE TEISES LIIGAS

7.1       Teise liigasse registreeritakse meeskonnad, kes on valmis täitma saalihoki reeglite ja käesoleva juhendi nõudeid ning registreeruvad tähtaegselt vastavalt juhendi punktile 10.

7.2       Teise liiga põhiturniiri mängud viiakse läbi turniirisüsteemis kahes alagrupis.   

            Põhjatsoon:

            Lõunatsoon:

7.3       Teises liigas mängitakse üks mäng päevas, kõikides mängudes mänguaeg „puhas“ (“seisev”) 3 x 15 min, vaheaeg kolmandike vahel 5 min.

7.4       Veerandfinaalidesse pääsevad kummastki alagrupist 4 esimest  meeskonda.

            Mängitakse 1 võiduni.

1. veerandfinaal: A alagrupi 1.- B alagrupi 4.

2. veerandfinaal: B alagrupi 1.- A alagrupi 4.

3. veerandfinaal; A alagrupi 2.- B alagrupi 3.

4. veerandfinaal: B alagrupi 2.- A alagrupi 3.

7.5       Teise liiga poolfinaalides mängivad 1. ja 4. veerandfinaali võitja (1.  poolfinaal) ning 2. ja 3. veerandfinaali võitja (2. poolfinaal) 1 võiduni.

7.6       Teise liiga finaalis mängivad esikohale poolfinaalide võitjad 1 võiduni.

7.7       3- 4. koha kohtumises mängivad poolfinaalides kaotanud meeskonnad 1 võiduni.

7.8       Veerandfinaalides kaotanud meeskonnad jagavad kohad 5- 8. lähtudes sellest, kelle koht oli alagrupis kõrgem. Juhul kui need olid võrdsed, jäävad meeskonnad kohta jagama. Samuti jäävad kohta jagama veerandfinaalidesse mittepääsenud alagruppides võrdse koha saavutanud meeskonnad. Juhul kui tekib vajadus määratleda täpne üldjärjestus, kasutatakse loosi.

8          ÜLEMINEKUMÄNGUD JA LIIGADE KOOSSEISUD

8.1       Meistriliiga põhiturniiril viimasele jäänud meeskond langeb esiliigasse reitingus 3. positsioonile. Esiliiga võitja, s.t esiliigas esimese koha saavutanud meeskond tõuseb meistriliigasse.

 8.2      Meistriliiga põhiturniiril eelviimase koha saavutanud meeskond peab Liidu poolt määratud ajal oma koduväljakul üleminekumängu esiliigas 2. koha saavutanud meeskonnaga. Mänguaeg 3 x 20 min “puhas“ („seisev“), vaheaeg kolmandike vahel 10 min. Mängu võitja pääseb järgmiseks hooajaks meistriliigasse.

 8.3      Esiliiga põhiturniiril viimaseks jäänud meeskond langeb teise liigasse reitingus 3. positsioonile. Teise liiga võitja tõuseb esiliigasse.

 8.4      Esiliiga põhiturniiril eelviimaseks jäänud meeskond peab Liidu poolt määratud ajal ja väljakul üleminekumängu teises liigas 2. koha saavutanud meeskonnaga. Mänguaeg 3 x 15 min „puhas“ („seisev“), vaheaeg kolmandike vahel 5 min. Võitja pääseb järgmiseks hooajaks esiliigasse.

 8.5      Üleminekumängudes osalevad konkreetselt punktides 8.2 ja 8.4 nimetatud kohad saavutanud meeskonnad. Üleminekumänge ei peeta, kui selleks puudub liigakohtadest loobujate tõttu vajadus. 

8.6       Juhul kui kõrgemasse liigasse tõusmise õiguse saanud meeskond soovib liigakohast loobuda, on tal kohustus informeerida sellest Liitu 30 päeva jooksul pärast meistrivõistluste lõppu. Sellisel juhul teeb Liidu juhatus vastava ettepaneku järgmisele reitingus paiknevale sobivale kandidaadile, selle loobumisel veel ühele järgmisele.

8.7       Kui mõni meistrivõistluste kohta omav klubi/võistkond soovib loobuda oma kohast kellegi kasuks, on selle kohta vajalik teha põhjendatud taotlus Liidule vähemalt 30 päeva enne liigamängude algust. Kui Liit selle heaks kiidab, tuleb koha saanul tasuda Liidule 128 EUR ümberregistreerimise maksuna.

8.8       Liigade komplekteerimisel arvestab Liit eelmise hooaja järjestuse põhjal väljakujunenud reitingut ning vajadusel kasutab uute võistkondade paigutuste osas loosi. 

8.9       Liit jätab endale õiguse suurendada meistriliigas osalevate meeskondade arvu ja muuta liigade arvu lisaks eelnimetatud punktides sätestatule, kui selleks on saalihoki arendamise protsessis olemas üldine põhjendatud huvi.

9          KLUBID, VÕISTKONNAD JA MÄNGIJAD

9.1       Eesti meistrivõistlustest võivad osa võtta klubid/võistkonnad, kes aktsepteerivad Liidu põhikirja, käesolevat juhendit, teisi Liidu poolt välja antud normdokumente ja on tasunud ettenähtud maksud.  

9.2       Klubide poolt meistrivõistlustel osalevate võistkondade arv ei ole piiratud. Kui ühest klubist osaleb meistrivõistlustel samas liigas rohkem kui 1 võistkond, eristatakse need üksteisest rooma numbritega ja/või nimetäiendiga. Üks võistkond võib osaleda vaid ühes liigas. Meistrivõistluste kohta omava klubi nimi peab üldjuhul kajastuma seal mängiva võistkonna nimes. Erineva või kombineeritud nime (nimetäiendi) kasutamise peab kooskõlastama Liiduga.  Liit võib nõusolekut mitte anda, kui nimi on Liidu juhatuse arvates ebasobiv, eksitavalt sarnane mõne teise meeskonna nimega või alale antireklaamiks. Hooaja jooksul pärast mängijate esmase registreerimise tähtaega vastavas liigas on võistkonna nime korrigeerimine ja täiendamine lubatud Liidu juhatuse nõusolekul, tasudes selle eest Liidule 319 EUR.

9.3       Igal meistriliiga klubil võib olla üks duubelmeeskond madalamas liigas. Põhi- ja duubelmeeskond peavad kuuluma samasse klubisse. Põhi- ja duubelmeeskond ei pea kuuluma samasse klubisse ja võivad olla eraldiseisvad juriidilised isikud juhul, kui duubelmeeskond osaleb ainult noorte meistrivõistlustel. Kui klubil on võistkond kõikides Eesti meistrivõistluste täiskasvanute liigades, võib klubi madalama liiga võistkond olla duubelmeeskonnaks ühe liigataseme võrra kõrgemal olevale võistkonnale.

9.4       Nii põhi- kui duubelmeeskonnad märgivad vastava staatuse oma meistrivõistluste registreerimisdokumentidele.  

9.5       Meistrivõistluste jooksul saab põhimeeskonna igas mängus osaleda 3 duubelmeeskonna mängijat.Selline liikumine on vaba ja see peab olema kajastatud ainult konkreetses mänguprotokollis. Põhimeeskonna mängijate üleminek duubelmeeskonda tuleb vormistada vastavalt punktile 11. 

9.6       Duubelmeeskonnas saab osaleda ainult põhiturniiril. Klubi võib otsustada,kas mängija mängib play-off’is meistriliigas või esiliigas. Kui ta on mänginud juba meistriliiga play-off’is, siis ta enam ei saa mängida esiliiga play-off’is.

9.7       Juhul kui võistkond kasutab lubatud arvust rohkem duubelvõistkonna mängijaid, käsitletakse neid kui registreerimata ja esindusõiguseta mängijaid koos sellest tulenevate tagajärgedega.

9.8       Esindusõigus on mängija õigus esindada oma võistkonda meistrivõistlustel. Iga võistkond vastutab selle eest, et tema mängijad omaksid esindusõigust. Mängijal on esindusõigus, kui tal on:

 kehtiv mängijalitsents;

 tal ei ole mängukeeldu;

 tema ületulek teisest võistkonnast on toimunud reeglitepäraselt.

9.9       Mängijal ei või üldjuhul olla üheaegselt esindusõigust Liidu võistkondades ja kusagil mujal IFF liikmesmaa võistkondades.

9.10    Kõik rahvusvahelise alaliidu poolt kehtestatud nõuded ja maksud, mis puudutavad välismängija mängima asumist Liidu võistlustele ja nendelt lahkumist, on asjast huvitatud klubide ja võistkondade korraldada.

9.11    Mängijalitsentsid võistlustest osavõtuks konkreetse võistkonna koosseisus antakse Liidu poolt üheks hooajaks mängijatele, kes on kantud ülesandmislehele, mis esitatakse koos klubi/võistkonna registreerimisega  (juhendi p. 10) ja kelle eest on tasutud juhendiga ettenähtud maksud (juhendi p. 12)  ning kellel ei ole võlgasid Liidu ees. Mängijalitsentsi omamist näitab mängija nime olemasolu Liidu koduleheküljel internetis avaldatud või muus vastavas Liidu poolt väljaantavas nimekirjas.

9.12    Mängijalitsents ei sisalda mängijakindlustust ja tervisekontrolli, mis on klubide/võistkondade korraldada.

9.13    Meeste meistriliigas võivad kaasa mängida mängijad, kes mängimise hetkeks on saanud vähemalt 15- aastaseks. Erandjuhul on mõjuva põhjuse olemasolul võimalik taotleda Liidult eriluba nooremate mängijate kasutamiseks. Teistes liigades võivad osaleda mängijad, kes mängimise hetkeks on saanud vähemalt 13- aastaseks.

            Alla 16- aastaste mängijate võistkondadesse arvamisel on neid registreerinud klubidel/võistkondadel kohustus küsida lastevanemate/hooldajate nõusolekut.

9.14    Võistkonna esindaja märgib mängijate ja ametiisikute nimed enne mängu algust mänguprotokolli ja kinnitab seda oma allkirjaga vastavalt kehtestatud korrale. Kohtunikud kontrollivad ja kirjutavad protokollile alla viimasena pärast mängu.

9.15    Protokolli märkimata mängija ei saa mängida. Igal mängijal on kindel mängijanumber. Numbri muutmise tasu on 30 EUR.

9.16    Igal võistkonnal peab olema vähemalt üks vähemalt 18- aastane vastutav kontaktisik- esindaja, kes märgitakse protokolli ja kelle ülesanne on suhelda Liiduga sarjavõistlusi puudutavates küsimustes. Samuti peab iga võistkond valima isiku, kes on kontaktisikuks suhtlemisel Liiduga interneti teel ja kelle ülesandeks on kogu Liidu poolt interneti teel saadava info operatiivne vahendamine võistkonnale.

10        REGISTREERIMINE     

10.1    Meistriliigas on meeskonna registreerimise tähtaeg 15.08.11ja mängijate esmase registreerimise tähtaeg 20.09.11.

10.2    Naiste liigas on naiskonna registreerimise tähtaeg 01.09.11 ja mängijate esmase registreerimise tähtaeg 20.09.11. 

10.3    Esiliigas on meeskonna registreerimise tähtaeg 01.09.11 jamängijate esmase registreerimise tähtaeg 30.09.11.

10.4    Teises liigas on meeskonna registreerimise tähtaeg 25.09.11ja mängijate esmase registreerimise tähtaeg 25.10.11.

10.5    Vastavalt juhendi punktidele 12.2-12.3 on liikmemaksu tasumisel võimalik registreerida 20 mängijat

Kuni 31.12.2011 on võimalik mängijaid lisada, kuid juba registreeritud mängijaid ei saa asendada.

10.6    Lisamängijaid on võimalik registreerida täiendava liikmemaksu tasumisel vastavalt punktile 12.4.

10.7    Registreerimisvorm asub Liidu kodulehel www.saalihoki.ee. Nõuetekohaselt täidetud registreerimisvorm tuleb saata punktides 10.1-10.4 märgitud tähtajaks meiliaadressile aab@saalihoki.ee.

10.8    Kõik eelmisel hooajal saadud trahvid ja võlgnevused peavad olema tasutud võistkonna registreerimise tähtajaks. Võlgu olevaid võistkondi ei registreerita. Kahtluse korral, et võistkonna  nime on muudetud eesmärgiga mitte maksta eelmise hooaja trahve ja võlgnevusi, on Liidul õigus mitte registreerida uut võistkonda enne võlgade tasumist. Samuti on Liidul õigus mitte väljastada mängijalitsentse mängijatele, kelle praegusel või endisel võistkonnal on Liidu ees võlgnevusi.

10.9    Hilinejaid registreeritakse juurde ainult Liidu juhatuse otsuse alusel ja vajadusel kõrgendatud maksu tasumisel.

11        MÄNGIJATE LIIKUMINE JA VÕISTKONNA VAHETAMISE ÕIGUS

11.1    Mängijate üleminekute, s.t Eesti meistrivõistluste eelmise hooaja klubi vahetamine mõne teise klubi vastu Eesti siseselt, tasu on kuni 30.09.11 10 EUR ja 01.10-31.12.2011 20 EUR. Ülemineku tasu tuleb maksta Eesti Saalihoki Liidu arveldusarvele 221010439110.

Mängija ja mõlemad klubid täidavad vastava üleminekuvormi ning allkirjastavad selle, mis näitab, et klubi vahetus toimub osapoolte kokkuleppel. Alla 18- aastase mängija korral peab olema ka vanema nõusolek.

Üleminek on jõustunud, kui vastav vorm on kõikide osapoolte poolt allkirjastatuna saadetud Liitu, ettenähtud tasu on laekunud ja Liit on avaldanud ülemineku kinnituse kodulehel www.saalihoki.ee.

11.2    Kui senise klubi esindaja ei anna allkirja, siis ta peab seda üleminekuvormil põhjendama. Kui mingit arvestatavat põhjendust (nt leping, varustuse mittetagastamine) mõistliku aja jooksul Liidule ei avaldata, mängija ja vastuvõtva klubi allkirjad on olemas ning üleminekutasu on laekunud, siis loeb Liit ülemineku jõustunuks ilma eelmise klubi allkirjata.

11.3    Teistest riikidest Eestisse tulevate mängijate klubid tasuvad rahvusvahelise alaliidu üleminekute jõustumise korral üleminekutasu 100 EUR mängija kohta Eesti Saalihoki Liidu arveldusarvele 221010439110, v.a juhul kui nende mängijate esimene klubi on Eestist pärit Liidu liikmesklubi. Üleminek jõustub, kui tasu on Liidule laekunud ja mängija nimi on Liidu kodulehel avaldatud.

11.4    Hooajast 2012-2013 tasuvad klubid, kes registreerivad oma koosseisu mängijaid, kellel puudub Eesti kodakondsus või elamisluba Eestis täiendava osavõtumaksu vastavalt registreeritud välismängijate arvule. Täpne kord ja maksude suurus otsustatakse täeindavalt.

11.5    Üleminekutega ja välismängijate registreerimisega seotud tasud suunab Liit Eesti noorte meistrivõistlustel osalevaid noortevõistkondasid omavate täiskasvanute meistrivõistlustel osalevate klubide toetuseks.  

11.6    Klubi ja mängija võivad piirata ümbersiirdumisõigust, sõlmides kirjalikumängijalepingu. Juhul kui kasvatajaklubi soovib saada mängijalt klubi vahetamise eest tasu, tuleb klubil sõlmida mängijaga vastavasisuline leping, mis on klubi ja mängija vahelise õigussuhte küsimus.

Kui mängija lahkub kasvatajaklubist, kuid tal ei ole selle klubiga siduvat mängijalepingut ning ülemineku osapooled ei saavuta muud kokkulepet, siis on soovituslik tasu uuelt klubilt kasvatajaklubile100 EUR iga kasvatatud aasta eest. Antud tasu on ühekordne ja kasvatajaklubi võib seda uuelt klubilt taotleda ainult siis, kui mängija lahkub kasvatajaklubist, s.t ainult esimese klubi vahetuse korral. Kasvatajaraha tasumine uue klubi poolt on hea tahte märgiks ja tunnustuseks kasvatajaklubile mängija kasvatamise eest.

Kasvatajaklubi on 13-23- aastase noormängija esimene klubi, kus ta treenis minimaalselt 1 aasta ja osales selle klubi nimekirjas Eesti meistrivõistlustel.

11.7    Klubi vahetuse hulka ei loeta mängijate ümbersiirdumist juhul, kui meistrivõistlustel osalemiseks klubid ühinevad või vahetavad nime või kui klubi ei registreeru enam täiskasvanute meistrivõistlustele vastavalt kas meeste või naiste liigas. Klubivahetuse hulka ei loeta ka üleminekut duubelvõistkonnast põhivõistkonda ning teisi klubi siseseid liikumisi.

            Juhul kui toimub aga üleminek põhivõistkonnast duubelvõistkonda, tuleb täita üleminekuvorm ja tasuda punktis 11.1 ettenähtud tasu.

12        LIIKMEMAKSUD

12.1    Eesti meistrivõistlustega seotud kulud kannab Liit koopereeritult osavõtvate klubide ja toetavate organisatsioonidega. Kõikides liigades võistkondade lähetamisega seotud kulud (sõit, toitlustamine, majutamine) kannab lähetav organisatsioon või klubi.

12.2    Liidu liikmemaks on seotud Eesti meistrivõistlustel osalemisega ja on  võistkonna kohta järgmine:

• Meistriliigas   703 EUR (tähtaeg 20.09.11) + 703 EUR   (tähtaeg 20.01.12)
• Naiste liigas  319 EUR (tähtaeg 20.09.11) + 319 EUR   (tähtaeg 20.01.12)
• Esiliigas         831 EUR (tähtaeg 20.09.11) + 831 EUR   (tähtaeg 20.01.12)
• Teises liigas  447 EUR (tähtaeg 20.10.11) + 447 EUR   (tähtaeg 20.01.12)

12.3    Liikmemaksu tasumine annab õiguse registreerida võistkonna koosseisus 20 mängijat.

12.4    Iga nimetatud arvule lisaks registreeritud mängija eest tuleb täiendava liikmemaksuna  tasuda meistriliigas 32 EUR, naiste liigas 25 EUR,  esiliigas 19 EUR ja teises liigas 13 EUR.

            Mängijaid on võimalik registreerida ja nende eest tasuda kuni 31.12.2011.

12.5    Liidule tasutud makse ei tagastata.

12.6    Eesti Saalihoki Liidu arveldusarve nr on 221010439110 Swedbank, selgitus        liikmemaks 2011/2012

12.7    Kõik maksud tuleb tasuda tähtaegselt. Tähtaja ületamisel kuulub tasumisele ka viivis. Kui esitatud arve ei ole tasutud tähtajaks, on Liidul või määratud vastutajal õigus nõuda tasumist sularahas enne mängu algust kohapeal. Liidul on õigus võlglasi mitte lubada järgmistele mängudele.

13        KODUMÄNGUDE TEHNILINE KORRALDUS MEISTRI- JA NAISTE LIIGAS      

13.1    Meistriliiga ja naiste liiga kodumängu korraldav võistkond on kohustatud kindlustama korras mängupaiga ja normaalsed tingimused mängu pidamiseks, sealhulgas:

• turvalisuse;
• poordi ja väravate olemasolu ja paigalduse;
• väljaku tähistuse (märkida selgesti väravaalad, värava piirjooned, väravavahtide alad, palli lahtiviske kohad, keskkohad, keskjoon ja vahetusalad vastavalt mängureeglitele);
• varumängijate ja kohtunike kohad;
• pealtvaatajate kohad;
• pädeva sekretariaadi olemasolu vastavalt Liidu nõuetele (vanus, riietus;                         
• ülesanded)
• väljakukohtunike ja sekretariaadi vastuvõtu, kohtlemise ja turvalisuse  mängu   
• ajal, selle järgselt ning võistluspaigast lahkumisel tasemel, mis ei põhjusta
• kohtunikele mingit vaimset ega füüsilist survet; 
• pudelivee ja/või karastusjoogid väljakukohtunikele;
• valjuhääldi, tabloo, muusikalise tausta ja teadustaja olemasolu;
• võistkondade ja kohtunike pesemisvõimaluse ja riietusruumid;
• eriauhinnad kummagi võistkonna parimale mängijale ning nende määramine
• koduvõistkonna poolt

13.2    Koduvõistkond on kohustatud tagama külalisvõistkonnale soojenduseks ühe väljakupoole vähemalt 30 min. enne mängu algust, andma külalismeeskonnalesoojenduse ajaks kasutada 30 palli ning eraldama lauda 10 palli mängu pidamiseks.

13.3    Kodumängu korraldav võistkond tasub saaliüüri, samuti väljakukohtunike ja sekretariaadi kulud vastavalt kokkuleppele Liiduga. Liit ja kodumängu korraldav klubi võivad kokku leppida selles, et väljakukohtunike kulud katab Liit. Kodumängu korraldajal on õigus müüa pealtvaatajatele pileteid.

13.4    Juhul, kui Liit rakendab mängu käiku kajastava online arvutiprogrammi, on koduvõistkond kohustatud teostama selle kohtumise käiku puudutava reaalajas infoedastuse ametlikul kodulehel www.saalihoki.ee. Juhul, kui ei suudeta tagada internetiühenduse olemasolu, peab mängu käik olema nähtav hiljemalt 3 tundi pärast kohtumise lõppemist. Infoedastuse täpne kord kehtestakse täiendavalt.

13.5    Korraldav võistkond on kohustatud järgima kõiki Liidu poolt kehtestatud nõudeid ning vastutab nende täitmise eest.

14        MÄNGUDE TEHNILINE KORRALDUS ESI- JA TEISES LIIGAS

14.1    Meistrivõistluste esiliiga ja teise liiga mängude läbiviimiseks sobivad saalid ja mängude läbiviimise aja määrab Liit.

14.2    Liit määrab esi- ja teise liiga mängude läbiviimiseks klubide ja meeskondade hulgast konkreetsed vastutajad- läbiviijadvõi on selleks ise.  

14.3    Esi- ja teise liiga vastutajad- läbiviijad ning Liit lepivad täiendavalt kokku korraldusnõuete täitmise osas. Üldised korraldusnõuded on sätestatud punktis 13.1.

14.4    Esi- ja teise liiga väljakukohtunike ja sekretariaadi kulud tasub Liit või tasuvad need kulud vastutajad- läbiviijad vastavalt kokkuleppele Liiduga ning esitavad selle kohta Liidule arve kulutuste kompenseerimiseks.

14.5    Esi- ja teise liiga saaliüürid tasub Liit.

15        ERITINGIMUSED MÄNGUPAIGAS

15.1    Kui mängu käigus laguneb mängupoort, on kohtuniku märguandel selle kohese paigaldamise kohustus esimesena märgitud, s.t koduvõistkonnal.

15.2    Iga võistkond ja kohtunik hoolitseb ise oma meditsiinilise teeninduse eest. 

15.3    Kõik võistlustel osalevad isikud vastutavad ise oma tervisliku seisundi eest.

15.4    Liidu mängupoortide transportimine mängupaika otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi.

16        VARUSTUS

16.1    Liidu võistlustel võib kasutada ainult sellist mänguvarustust, mis on Liidu poolt heaks kiidetud. Mängukepid peavad koosnema originaalosadest ja kepil peab olema IFF kleeps. Lubatud on kasutada väravaid, mis on IFF poolt heaks kiidetud. Erandina on lubatud kasutada ka väravaid, mis on identsed  eelnimetatutega.

16.2    Igal võistkonnal peab olema vähemalt 2 erineva värviga särgikomplekti. Lubatud on ka variant 1 kompl. särke ja 1 kompl. särkide peale tõmmatavaid veste. Vorm- särk ( vest ) ja püksid - peab olema ühtne. Kui võistkondade riietus on üksteisest vähe eristatav, on kohtunikul õigus nõuda külalisvõistkonnalt (s.t teisena märgitud võistkonnalt) särkide vahetust selgemini eristatavate vastu. Kui omavahel kohtuvad korraldavad võistkonnad või külalisvõistkonnad, on külalisvõistkonna staatuses võistkond, kes turniiritabelis on märgitud allpool. Mängijanumbrid särkide ees on kohustuslikud meistriliigas, teistes sarjades neid soovitatakse. Numbrite suurused ees on min 70 mm ja  taga on min 200 mm. Numbrid peavad olema kompaktsed särgiga ja selgesti eristatavad. Numbrid peavad olema araabia numbrid vahemikus 1-99 (nr 1 ei tohi olla väljakumängija). Kui mängija kasutab kõvast materjalist säärekaitseid, peavad need olema kaetud põlvikutega. Sellisel juhul peavad võistkonnal olema ühesugused põlvikud. Sokid peavad olema ühte värvi. Mängida ei või pikkade pükstega. Kui mängija varustus ei vasta reeglitele, on kohtunik kohustatud katkestama mängija osalemise mängus seniks, kuni varustus on nõuetele vastav.

16.3    Käepael on kaptenitel kohustuslik.

17        LOOBUMINE JA LOOVUTAMINE

17.1    Põhiturniiril saab loobumiskaotuse eest -1 punkti.

17.2    Rohkem kui ühest mängust loobunu eemaldatakse sarjast. Eemaldatud meeskonna mängude annulleerimise otsustab juhatus. Loobunud või eemaldatud meeskond saab jätkata mängimist Liidu juhatuse poolt määratud tingimustel.

17.3    Juhul kui võistkonnal ei ole väljakul vähemalt viit väljakumängijat ja reeglite kohaselt riietunud väravavahti ning kui ettenähtud mängu alguskellaajast on möödunud 5 min ja mängu alustamiseks ei ole muid mõjuvaid takistusi, loetakse võistkond mängu loovutanuks. Mängu loovutanud võistkonnale loetakse tulemuseks 0:5 kaotus või Liidu poolt määratud kaotus, millest võistkonnal ei ole kasu.

17.4    Mängust loobunud või mängu loovutanud võistkond peab10 päeva jooksul tasuma Liidule 128 EUR.   

18        MÄNGUDE KATKESTAMINE

18.1    Kohtunikul on õigus katkestada mäng, kui tema meelest ei ole mängu reeglitepärasel jätkamisel eeldusi. Sellisel juhul jääb tulemuseks Liidu juhatuse otsuse järgi katkestamise hetkel valitsenud seis või muu Liidu poolt määratud tulemus. Liit võib vajadusel nõuda mängu kordamist.

19        PROTESTID

19.1    Mängu ajal erinevatest asjaoludest tingitud protestidest tuleb teatada kohtunikule ja märkida need protokolli 30 min jooksul pärast lõpuvilet. Muudest olukordadest ja asjaoludest tingitud protestidest peab kohtunikule teatama ja need protokolli märkima enne mängu algust. Protokolli märgitud protesti põhjendus tuleb toimetada kirjalikult Liidule hiljemalt kolmandal võistlusjärgsel tööpäeval. Esindusõigust puudutavat protesti ei pea märkima protokolli, kuid see tuleb 3 tööpäeva jooksul pärast võistlusi toimetada Liidule. Kui distsiplinaarkomisjonil on võimalik arutada protesti võistluspaigas, tuleb protesti põhjendus esitada võimalikult kiiresti. Protesti esitaja maksab koos protesti esitamisega protestimaksu 64 EUR, mis tagastatakse juhul, kui protest Liidu poolt heaks kiidetakse. Mängu lõpptulemus kehtib seni, kuni probleem on lahendatud. Juhul kui protesti lahendamiseks on vajalik Liidu juhatuse ja/või distsiplinaarkomisjoni liikmete erakorralise koosoleku kokkukutsumine Liidu asukohta Tallinnas, maksab protesti esitaja ka kõikide väljastpoolt Tallinna saabunud juhatuse ja/või distsiplinaarkomisjoni liikmete sõidukulud Liidu poolt nõutud ulatuses.

20        KOHTUNIKUD  JA SEKRETARIAAT 

20.1    Väljakukohtunikud määrab ning vastavate küsimustega tegeleb Liit. Sekretariaadi meistriliigas ja naiste liigas kindlustab koduetapi korraldaja Liidu nõudeid arvestades. Esi- ja teises liigas toimub sekretariaadi määramine eraldi kokkuleppega. Väljakukohtunike ja sekretariaadi kulutuste kompenseerimine toimub vastavalt juhendi punktile 13.3 ja 14.4.

20.2    Liit määrab mängule kohtunikud, kes tema arvates on erapooletud ja pädevad.

20.3    Meistrivõistlustel ei tohi väljakukohtunikud üldjuhul vilistada samas liigas, kus nad mängivad, v.a juhtudel, kui see kohtunike vähesuse tõttu osutub hädavajalikuks.

20.4    Juhul kui üks või teine määratud väljakukohtunik keeldub antud mängu vilistamast, on ta kohustatud hankima endale asendaja. Asendaja peab olema samal tasemel ja erapooletu.

20.5    Kui kohtunikud ei ilmu kohale, määrab Liit (vastutav võistkond- läbiviija) võimalikult erapooletud kohtunikud kohalolijate hulgast. Äärmisel juhul võib mängu vilistada üks väljakukohtunik.

20.6    Kui võistluspaigas ei viibi Liidu esindajat või vastutaja- läbiviija esindajat, valib määratud kohtunike mitteilmumisel uued kohtunikud  kodumeeskonna kapten või esindaja, lähtudes erapooletuse ja pädevuse printsiibist. Sama kehtib ka juhul, kui mingil põhjusel ei ole kohtunikke määratud.

20.7    Kohtunikud ja sekretariaat peavad olema korrektselt ja nõuetekohaselt riietatud, nende käitumine peab olema eeskujulik.

21        KARISTUSE MÄÄRAMINE

21.1    Karistusõigus Liidu korraldatud üritustel on Liidu distsiplinaarkomisjonil ja Liidu juhatusel.

21.2    Liit võib määrata karistuse sellele, kes

• rikub või ei täida rahvusvahelise alaliidu või Liidu poolt vastu võetud norme ja otsuseid, k.a käesolevat võistlusjuhendit;
• eksitab tahtlikult või üritab eksitada rahvusvahelist alaliitu või Liitu või nende organeid;
• käitub ebasportlikult mängu ajal või võistluste toimumise ajal ja kohas, kaasa arvatud mängude vaheajad;
• käitub ebasportlikult tingituna võistlustega seotult tehtud otsustest;
• ähvardab mingilgi moel väljaku- või lauakohtunikku, korraldajat, Liidu esindajat, teise klubi/võistkonna esindajat, teist mängijat, pealtvaatajat või              
• muud võistlustega seotud isikut;
• on süüdi narkootiliste ainete või dopingu kasutamises või keeldub vastavast testist, on nähtavalt alkoholi- või narkojoobes või tarvitab alkoholi või narkootilisi aineid mängu ajal või vahetult enne või pärast seda võistluspaigas või selle vahetus läheduses;
• mängib eelnevalt kokkulepitud lõpptulemuse nimel.

21.3    Karistused 

• hoiatus;
• trahv;
• võistlus- või protokollimise keeld määratud ajaks;
• kohtunikule määratav hooletusmaks;
• mängutulemuse annuleerimine ja võimalik uuendamine;
• võistkonna kuulutamine kaotanuks seisuga 0:5 või Liidu poolt määratud tulemusega, millest karistada saaval võistkonnal pole kasu;
• võistkonna diskvalifitseerimine;
• Liidu liikmest väljaheitmine.

22        VASTUTUS

22.1    Trahvisumma  minimaalne  suurus on  64 EUR. See tuleb maksta 10 päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Vastasel juhul järgneb diskvalifitseerimine. Võistluse lõpptulemust ei saa muuta mingi klubi või võistkonna tahtest tulenevalt, kui muudetakse, siis ainult protestist tingituna. Lisaks korralisele karistusele võib Liit määrata süüdlasele tekitatud majandusliku kahju korvamise. Karistuse määramisel lähtub Liit põhimõttest, et võistkond/klubi on vastutav oma mängija käitumise eest võistluspaigas ja võistlustega seonduvalt, mistõttu saab määrata karistuse nii mängijale kui võistkonnale/klubile. Võistkond/klubi on vastutav ka juhul, kui mängu- või võistluskaristuse saanud isik keeldub mängusaalist lahkumast pärast seda, kui Liit või vastutaja- läbiviija on seda temalt nõudnud. Võistkond/klubi on vastutav oma vahetusmängijate pingil ja selle vahetus ümbruses (kuni 5 m) toimuva eest.

23        KARISTUSAJA KÄSITLUS

23.1    Avaldus üleastumise kohta toimetatakse Liidule. Olulistest põhjustest tingituna võib Liit käsitleda üleastumist, millest ta on teadlik, kuid mille kohta ei ole tehtud avaldust. Liit võib nõuda seletuskirjad asjaosalistelt. Kui seletuskirju ei esitata, võib lahendada olukorra ka ilma selleta. Seletuskirja võib nõuda ka asjaosalise võistkonna vahendusel. Liit võib oma otsuse kohaselt nõuda olukorra lahendamiseks lisaselgitusi. Kõik karistusasjad fikseeritakse kirjalikult.

24        OTSUS

24.1    Liit lähetab asja kohta tehtud otsuse asjaosalisele 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Mängijat puudutav otsus võidakse saata asjaosalise võistkonna vahendusel.

24.2    Juhul kui otsusega ei nõustuta, võib teha edasikaebamise Liidu üldkoosolekule,  kelle otsus on lõplik. Määratud karistus on võimalikust edasikaebamisest hoolimata täideviimiskõlbulik.

Vastu võetud Eesti Saalihoki Liidu juhatuse otsusega 01.08.2011, täiendatud 13.09.2011